Uudised ja lood

Räägi kaasa Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali programmi kujunemisele

Loodusfestival kannab kultuuritiitli aastal Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali nime. Avakoosolek toimub 5. detsembril Emajõe Lodjakojas, kus igal huvilisel on võimalus kaasa rääkida programmi kujunemisele.

Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival kuulub Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi ja toimub 5.–15. juunini. Nii nagu kultuuripealinn kui Eesti tippsündmus tervikuna, peab ka festivali programm oluliseks nelja põhiväärtust: omapärasust, jätkusuutlikkust, koosloovust ja ärksameelsust. „Loovus ammutab looduse allikast – mida elurikkam on loodus, seda mitmekesisem saab olla sellest inspireeritud looming,“ sõnas festivali kuraator Margus Kasterpalu. Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival ammutab inspiratsiooni loodusest ja käsitleb olulisi teemasid.

Teisipäeval, 5. detsembril ootab festivali korraldustiim avakoosolekule varasemaid ja uusi koostööpartnereid, keda festival kõnetab ja kes soovivad oma tegevustega panustada Loodusloovusfestivali programmi lõplikku kujunemisse.

Avakoosolekul tutvustab kuraator Margus Kasterpalu Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali kontseptsiooni ja tähtsündmusi. Ülevaate saab konverentsist „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“, loodusvaatluste maratoni uuendustest, linnujämmi ja multimeediaetenduse „Emajõe sünd“ toimumisest. Kõnelevad Tartu Ülikooli semiootika professor Timo Maran, harrastusteaduse eestvedaja ja peaekspert Veljo Runnel. Projektijuht Kaarin Hein räägib, kuidas kaaskorraldajad saavad kaasa rääkida Loodusloovusfestivali programmi kujunemisele.

Avakoosolek toimub 5. detsembril kell 13 Emajõe Lodjakojas Tartus. Osalemiseks tuleb eelregistreeruda hiljemalt 1. detsembriks (k.a).

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali toimumist toetab SA Tartu 2024. Loodusvaatluste maratoni toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisateave:
Kaarin Hein
Loodusfestivali projektijuht
kaarin.hein@ut.ee

Loodusvaatluste maratonil olid esmakordselt esindatud kõik Balti riigid

Kuuendat korda, 10.–11. juunini toimus loodusvaatluste maraton osana üheksandast Loodusfestivali programmist. 24 tunni jooksul tegid loodushuvilised üle 7700 loodusvaatluse. Kõik vaatlused on avalikud eElurikkuse andmeportaalis.

Tänavusel maratonil tehti loodusvaatlusi 46 vaatlusalal üle Eesti, millest 22 asus eramaadel ja 24 avalikel aladel. 154 vaatlejat sisestas vaatlusandmeid 2252 liigi või liigist kõrgema taksoni kohta ning kokku kogunes 24 tunni jooksul 7758 vaatluskirjet, millest suure osa moodustasid taimevaatlused. Seda on üle viiesaja vaatluse rohkem kui eelmisel aastal, mil kirja sai 7181 vaatlust. Samuti said 958 inimest osa toimunud loodusretkedest, töötubadest ja muudest maratoniga seotud tegevustest – üle poole 562 inimest sai osa Kadrioru avaliku vaatlusala programmist.
Kui eelmisel aastal oli enim vaadeldud liik metsvint, siis sel aastal oli kõige enam vaadeldud liigiks sinise õiega hästi märgatav taim külmamailane, kellele järgnesid kõrvenõges ja metsvint.
Kõige rohkem kirjeid 664 sai üles märgitud Viljandimaal Vaibla vaatlusalal, aga enim liike leiti sel aastal Pärnu linna rannarajooni rohealalt – 533 liiki. Kus ka sisestasid individuaalses arvestuses andmebaasi kõige rohkem taksoneid (551) Indrek, Jaak, Irja ja Jakob Tammekänd ning Riina Georg. „Mul on heameel, et Pärnu linna kogukond tegi selle aasta maratonil kaasa nii võimsalt linlasi huvitaval liigirikkal rohealal, kus kaardistati 24 tunni jooksul väga palju erinevaid liike. Sealhulgas avastati kogu Euroopas haruldane ohustatud liik emaputk,“ rääkis loodusvaatluste maratoni eestvedaja Veljo Runnel.
„Vahva, et mõnel vaatlusalal leiti ja uuriti ka vähetuntud organismirühmi, nagu näiteks mändvetikad,“ lisas loodusvaatluste maratoni vaatlusalade koordinaator Margit Hirv. „Seevastu mõnda levinud liiki registreeriti väga vähe, näiteks vihmausse leiti ainult viiel korral. Aga näiteks Tartu Loodusmaja pargist leiti kakand Platyarthrus hoffmannseggii, keda on seni Eestist leitud ainult ühe korra ja varemgi Tartu linnast,“ sõnas ta.
Esmakordselt muidu üle-eestilise loodusvaatluste maratoni ajaloos asusid vaatlusalad ka väljaspool Eesti piire – vaatlused laekusid Lätist Daugavipilsi linnast ja selle lähedusest ning Leedus Vilniuse ümbruskonnast. Loodusvaatluste maratoni eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu ümbritsevale elurikkusele ja kutsuda üles neid sellest teada andma. Kõik sisestatud vaatlused on nähtavad Elurikkuse andmeportaalis, mida kasutavad oma töös loodusteadlased ja -kaitsjad.
Loodusfestivali ajal korraldatava loodusvaatluste maratoni peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, kaasa aitavad portaal Linnuvaatleja, mitmed loodusharidust edendavad asutused ja vabatahtlikud üle Eesti. Täname kõiki osalejaid, kaaskorraldajaid, partnereid ja toetajaid.
Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali ja loodusvaatluste maratoni korraldamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.

Lisateave:

Veljo Runnel
projektijuht
veljo.runnel@ut.ee
+372 520 6108

Margit Hirv
vaatlusalade koordinaator
margit.hirv@ut.ee
+372 523 9736

Linnalooduse fotokonkursi „Metsik linn“ 2023 võitis Ave Kruusel

Loodusfestivali linnalooduse fotokonkursi „Metsik linn“ võitis sel aastal Ave Kruusel tööga „Liikluskorraldajad“. Laste ja noorte kategoorias valiti parimaks tööks Christina Veebeli foto „See märk on minu“. 

Traditsiooniks saanud fotokonkurss „Metsik linn“ kutsub märkama loodust ja toob vaatajateni pildikesi linnas leiduvast loodusest. Fotokonkursile sai töid esitada 27. märtsist kuni 7. maini. Sel aastal laekus 120 tööd, millest 15 olid laste ja noorte tehtud fotod. Konkursile tekkis juurde kolmas kategooria, loodusvaatluskategooria, mille eesmärk on jäädvustada selgelt ja äratuntavalt elusorganismi. Loodusvaatluskategooriasse esitati 14 fotot.  

Fotokonkursi žüriipinki kuulusid oma ala professionaalid: Piret Eensoo, Rene Jakobson, Kaisa Keizars-Aron, Ingmar Muusikus, Kerttu Taggo ja Urmas Tartes. „Võrreldes eelmise aastaga, oli tänavu paremini tabatuid hetki. Mõned pildid olid eelmisest aastast kuidagi tuttavad, nagu rebasepilt, ent töid on alati huvitav vaadelda ja hinnata,“ tagasisidestas žüriiliige Kerttu Taggo. 

Võidutöö autor Ave Kruusel meenutab: „Juulikuuks on noored rebasekutsikad juba nii suureks saanud, et rebaseemand viib neid juba kaugemale urust maailma uurima. Linnaloomal tulebki ka liikluse ja asfaldiga tutvust teha.“ Žüriiliige Urmas Tartes tutvustas pilti järgmiselt: „See on huvitav kahetasandiline lugu. Esimene tasand näitab, kuidas metsaloomad on linna tulnud. Teine tasand on humoorikas: rebasepere ületab teed ja ei ole ülekäigukohastki väga kaugel.“  

Laste ja noorte kategooria parimaks tööks auhinnati Christina Veebeli foto „See märk on minu“. „Viinapuu on võtnud linnakeskkonnas tugipinnaks liiklusmärgi, mille üle kasvada. Kaua see sümbioos kestab, sõltub märgi hooldajatest,“ ütles Urmas Tartes. 

Fotokonkursi 20 parimat tööd on võimalik suve lõpuni silmata Tartu Ülikooli botaanikaaia rosaariumi kõrval. Fotokonkursi võitjate kingikotti panustasid Photopoint, Fotografiska, Teater Vanemuine, Viru Folk, Eesti Loodusfoto, Salibar, Maheseemned.ee, Ajakiri Looduses, Huggy, Natty, MTÜ Loodusajakiri, Kommipomm, RMK, Tallinna Loomaaed, Pernova Loodusmaja, Wösel, Loodusemees, Kino Sõprus, Eestimaa Looduse Fond, Pesapaik, Kadarbiku ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.   
 

Võidutööd üldkategoorias: 
 
1. koht –  Ave Kruusel „Liikluskorraldajad“ 

2. koht – Raigo Tõnisalu „Luiged täiskuu paistel“ 

3. koht – Kristi Kuuse „Tantsides inimtühjas linnas“ 

Võidutööd laste ja noorte kategoorias: 

1. koht – Christina Veebel „See märk on minu“ 

2. koht – Georg Andre Põldpaju „Pesa“ 

3. koht – Kerla Kalm „Kodune heinamaa“  

Võidutöö loodusvaatluskategoorias: 

Merike Valdlo „Ehk keegi ei märka mind (rändrott)“ 

Palju õnne võitjatele! 

Võidutöid saad sirvida fotokonkursi kodulehel. 

Fotokonkurss „Metsik linn“ on osa Loodusfestivali programmist, mis sel aastal toimus 7.–11. juuni 2023. Loodusfestivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, kus kannab nime Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival. 

Lisateave:

Loodusfestival
www.loodusfestival.ee
loodusfestival@ut.ee

Konverentsi „Elurikkus meie aedades“ otseülekannet saab vaadata kodulehel 

Neljas taksonoomiapäev on pühendatud Tartu Ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevale ja keskendub aedade elurikkuse hoidmisele. Konverentsi otseülekannet saab vaadata loodusmuuseumi ja botaanikaaia kodulehel. 

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning NATARC konsortsium korraldavad täna, 9. juunil kell 11–15 konverentsi „Elurikkus meie aedades“. Konverents on eesti keeles ja toimub Tartus Vanemuise tn 46 õppehoone ringauditooriumis. 

Konverentsi peateema on inspireeritud elurikkusest meie aedades. Ettekanded keskenduvad aedade, parkide ja botaanikaaedade rollile liikide säilitamises ja levikus, nende elurikkuse analüüsimisele ning andmete haldamisele PlutoF infosüsteemis. 

Konverentsil kõnelevad Veljo Runnel (Tartu Ülikool), Toomas Kukk (Eesti Maaülikool), Ebe-Kai Uibo (Tartu Ülikool), Meelis Pärtel (Tartu Ülikool), Tõnu Ploompuu (Tallinna Ülikool) ja Mari Sild (Tallinna Botaanikaaed). 

Konverentsi otseülekannet saab vaadata Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia lehel. 

Eesti neljanda taksonoomiapäeva konverents „Elurikkus meie aedades“ kuulubLoodusfestivali programmi. 7.–11. juunini toimuva Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.

Lisateave: 
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee
www.loodusfestival.ee

Linnujämmi laval Emajõe Lodjakojas astuvad üles linnud, muusikud ja sõnakunstnikud 

Loodusfestival kutsub linnujämmile – reedel, 9. juunil kell 18 saavad Tartus Lodjakojas kokku linnud, helikunstnikud ja poeedid, et pöörata tähelepanu linnaloodusele. Kontsert on tasuta. 

Linnujämm innustab tähelepanu pöörama lindudele ja linnaloodusele. Neljandat korda toimuval linnujämmil esitavad muusikud ja luuletajad lindudest inspireeritud loomingut, olgu selleks linnulaulu tõlgendus sõnades või muusikas, linnuga seotud rahvapärimusest saadud impulss või isiklik elamus. Juba ajalooliselt on looduse väärtustamine käinud käsikäes pärimuskultuuriga – kirjanikud ja muusikud on lindudest, nende olekust ja eluviisist rohkelt inspiratsiooni ammutanud. Ka tänapäeval on oluline sillata loodushoidu ja looduse mitmekesisuse väärtustamist kaasaegsete kunstivormide, stiilide ja loomepraktikatega. 

Linnujämmile tulevad kokku muusikud ja luuletajad, kes loovad Eestis elava linnuliigi laulust inspireerituna oma muusikalise nägemuse või poeetilise sõnateose, mis tõlgendab või tõukub mõnel muul viisil ette antud linnulaulu salvestusest. Kontserdil tuleb esitlusele artistide debüütlooming, mis on spetsiaalselt loodud Linnujämmi lavale. Reedel tõlgendatakse mitmeid linnuliike: tikutajat, rasvatihast, laululuike, leevikest, pasknäärt ja aasta lindu auli. 

„Mul on hea meel, et mind linnujämmile kutsuti, sest see annab loa või ehk põhjenduse teha midagi, mida ma ammu olen tahtnud teha – kasutada (kohati eksessiivselt) linnuhääli erinevate rütmide ja helimaastike loomiseks, mille vahele põimin ka parmupille ja süntesaatoreid,“ rääkis üks muusikutest Meisterjaan. „Plaanis on lindudelt häälte näpsamine ja nende struktureerimine, mis esialgu lõhub selle kaootilise ilu, mis linnulaulu nii nauditavaks teeb, ning siis katsun liikuda sinnasuunas, et see struktureeritud loodus jälle kuidagi nauditavaks teha.“ 

Lisaks Meisterjaanile esinevad reedel, 9. juunil kell 18 Emajõe Lodjakojas muusikud Kitty Florentine, LI:V ja kirjanikud Doris Kareva, Veronika Kivisilla, Janika Läänemets, Mirjam Parve, Aare Pilv.  

Kõik looduse- ja kultuurihuvilised on oodatud tulema kontserdile. „Linnujämm on osalustasuta kogu pere üritus, kus on suurepärane võimalus tutvuda erinevate linnuliikide ja linnulauluga ning nautida mõnusat õhtut ja head loomingut oma lähedaste seltsis,“ sõnas Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein. „Lisaks artistide ülesastumisele saavad lapsed aega veeta koos Vanemuise teatri Kollaste Kassidega.“ 

Linnujämm on osa Loodusfestivali programmist. Loodusfestival toimub 7.–11. juunini. Festivaliga pööratakse tähelepanu nii avalikele kui ka eraaedadele ja neis peituvatele aaretele, eelkõige looduslikule elurikkusele ning on pühendatud Tartu Ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevale. 

Linnujämmi korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Linnujämmi toetavad Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Artistide ja pealtvaatajate turvalisuse tagab Viking Security.

Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.

Lisateave
Loodusfestival
www.loodusfestival.ee
loodusfestival@ut.ee

Loodusfestival jõuab ka Tallinnasse, Võrru, Räpinasse ja Võrtsjärve äärde 

Loodusfestival on üle-eestiline pidu, kus tähistatakse loodust. Loodusfestivali sündmused jõuavad lisaks Tartule ka Tallinnasse, Võrru, Räpinasse ja Võrtsjärve äärde ning loodusvaatluste maratoni aladele, mis asuvad üle Eesti. 

Selle aasta festivali tähelepanu on suunatud nii avalikele kui ka eraaedadele ja neis peituvatele aaretele, eelkõige looduslikule elurikkusele. Loodusfestival kutsub aias mõnulema ja aiailu nautima, aga ka liikuma ja kuulama – festival on pühendatud Tartu Ülikooli botaanikaaia, Eesti vanima ja liigirikkama aia 220. aastapäevale. 

Loodusfestivali kavas on üle 60 sündmuse. Lisaks Tartus toimuvatele üritustele, jõuab Loodusfestival ka mujale Eestis – Tallinnasse, Võrru, Räpinasse ja Võrtsjärve äärde ning loodusvaatluste maratoni alad asuvad mitmes paigas üle Eesti – Pärnumaal, Läänemaal, Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Jõgevamaal ning Valga- ja Võrumaal. 

„Kava on väga mitmekesine ja üritusi leidub igale huvilisele tema kodu lähedal. Oleme kaardirakenduses ära märkinud festivali ürituste sündmuspaigad – kaart sai kirju ja üritustest tihe, millest nähtub, et katame oma festivaliga terve Eesti,“ rääkis Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein. „Kaardiga saab tutvuda Loodusfestivali kodulehel,“ lisas ta. „Samuti püsiva interneti olemasolul, olenemata asupaigast, saab osa võtta Eesti Maaülikooli lektori Riina Kaasiku Zoomi loengust, kus Kaasik tutvustab aias elavaid putukaid.“ 

Loodusfestivali üritused Tallinnas toimuvad peamiselt botaanikaaias ja loomaaias ning loodusvaatluste maratoni alad asuvad Kadrioru pargis ja Muugal. „Tallinna botaanikaaia elurikkust tutvustab Urmas Laansoo ning festivali kaks suuremat pidu toimuvad Tallinna loomaaias ja Tartus Aparaaditehases, kus jagub tegevusi tervele perele,“ rääkis Hein. 

„Võru on Loodusfestivali kavva uus tulija – kohalike eestvedamisel tutvustatakse Võru kohalikku elurikkust retkel, mida viib läbi Võru Kreutzwaldi kooli geograafiaõpetaja Kadri Paulus,“ sõnas Hein. „Samuti Räpina Aianuskooli aed on erakordne paik, kus toimub põnevaid üritusi – seal tasub osa võtta söödavate umbrohtude töötoast Toivo Niibergi juhendamisel või aianduskooli õppejõu Pille Peterseni floristika töötoast.“ 

Loodusfestival jõuab ka Võrtsjärve äärde Vehendi külla, kus Järvemuuseumis saab tutvuda Eesti kaladega. „See on suurepärane võimalus näha lähedalt Eesti kalu, keda on kümneid erinevaid liike,“ rääkis Hein. „Töötoas räägitakse järvest kui ökosüsteemist ja selle elurikkust mõjutavatest teguritest.“ 

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali sündmuseid aitavad korraldada partnerid üle Eesti. Loodusfestivali korraldatakse alates 2015. aastast. Esialgu Tartule keskendunud sündmuste programm kujunes mõne aastaga üle-eestiliseks. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.   

Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.   

Kogu festivali programmiga saab tutvuda Loodusfestivali kodulehel. 

Lisateave
Loodusfestival 
www.loodusfestival.ee 
loodusfestival@ut.ee

Sel nädalal tähistatakse loodust – üle Eesti toimuvad sündmused, mis keskenduvad elurikkale aiale 

Kolmapäevast kuni pühapäevani toimub Loodusfestival Tartus, Tallinnas, Võrus, Räpinas, Võrtsjärve ääres ja tipneb loodusvaatluste maratoniga vaatlusaladel üle Eesti. Sündmustest osavõtt on tasuta, kui pole märgitud teisiti. 

Loodusfestival toimub 7.–11. juunini ja on sel aastal pühendatud elurikkusele meie aedades. Festivali teema „Elu aed“ on inspireeritud Tartu Ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevast ja liikumisaastast. Viie päeva jooksul toimub üle 60 ürituse: põnevad töötoad, kontserdid, retked ning tegevused kogu perele.

Sel korral on tähelepanu suunatud nii avalikele kui ka eraaedadele ja neis peituvatele aaretele, eelkõige looduslikule elurikkusele. „Kutsume aias mõnulema ja aiailu nautima, aga ka liikuma ja kuulama,“ sõnas Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein. „Loodusfestivalil toimuvad ekskursioonid nii Tartu kui ka Tallinna botaanikaaias, loomaaias. Lisaks leiab programmist mitmeid tegevusi, mis toimuvad era- ja kogukonnaaedades ning avalikes parkides. Festivali kolmandal päeval saab taas nautida muusikute ja kirjanike linnulaulust inspireeritud loomingut linnujämmil – lavale astuvad muusikud Kitty Florentine, LI:V, Meisterjaan ja kirjanikud Doris Kareva, Veronika Kivisilla, Janika Läänemets, Mirjam Parve, Aare Pilv.“ 

Nädalavahetusel toimub üle-eestiline loodusvaatluste maraton, millest osavõtt ei eelda eelteadmisi: „Kõik huvilised on oodatud osa vaatlusaladel loodusvaatlusi tegema,“ rääkis Hein. Samuti toimuvad kogu perele suunatud sündmused Tartus Aparaaditehase hoovis ning Tallinnas loomaaias. „Perepäeval jagub tegevusi kõigile, nii lastele kui ka täiskasvanutele,“ lisas ta. „Lisaks töötubadele, kus räägime ööliblikatest ja maitsetaimedest, viib pärimusmuusik Kristi Kool läbi töötoa-kontserti, kus käsitleme ka Eesti rahvamuusikat, mis on väga suurel määral ammutanud inspiratsiooni loodusest.“ 

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali sündmuseid aitavad korraldada partnerid üle Eesti. Loodusfestivali korraldatakse alates 2015. aastast. Esialgu Tartule keskendunud sündmuste programm kujunes mõne aastaga üle-eestiliseks. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.  

Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks.  

Kogu festivali programmiga saab tutvuda Loodusfestivali kodulehel.  

Lisateave
Loodusfestival
www.loodusfestival.ee
loodusfestival@ut.ee

Aparaaditehases toimub seikluslik perepäev ööliblikate ja pärimusmuusika saatel

Pühapäeval, 11. juunil toimub Loodusfestivali perepäev ja pidulik lõpetamine Aparaaditehases. Terve päeva jooksul saab osa võtta eriilmelistest töötubadest ja mängulistest tegevustest.    

Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Sel aastal keskendutakse viie päeva jooksul aedade ilu ja elurikkusele, pakkudes sündmusi üle Eesti. Loodusfestivali programm saab kauni punkti 11. juunil Aparaaditehases, kus oodatakse peresid osa võtma harivatest ja põnevatest sündmustest.     

„Aparaaditehases toimuvale Loodusfestivali perepäevale tasub kindlasti tulla kogu perega. Töötubades on võimalik koos toimetada nii vanemal kui lapsel ning tantsumängudest on oodatud osa võtma nii noored kui vanad. Õhtu lõppeb pidulikult ning mõnusate filmide vaatamisega,“ sõnas Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein.     

Kell 12–15 juhendab disainer Liina Lember töötuba „Ööliblikate Aed“, mis keskendub ööliblikate tundmaõppimisele. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekti „Kasvades oma toiduga“ eestvedajad Elen Peetsmann ja Triin Nõu korraldavad seemnelindi valmistamise töötuba, kus maitsetaimedest saab meisterdada seemnetega külvilindi. Peipsi Koostöö Keskus viib läbi põnevaid rollimänge. TYPA teeb käsitööpaberi valmistamise töötuba.    

Kell 15–17 korraldab pärimusmuusik Kristi Kool tantsude ja laulumängude töötoa, mis keskendub looduse ja pärimusmuusika seotusest. Pärast töötuba toimub Kristi Kooli kontsert „Looduse inspiratsioon pärimusmuusiku pilgu läbi“.      

Kell 17.30 toimub Armastuse saalis Emajõe-teemaline filmiõhtu. Režissöör Remek Meel tutvustab enne seanssi filmi tagamaid ning hiljem toimub arutelu, mida juhib Kristel Vilbaste. Vaatamisele tulevad „Eesti loodus. Alam-Pedja“ (2013, 42 minutit), „Emajõe veemaailm“ (2015, 57 minutit) ja „Suur soo“ (2022, 70 minutit).     

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali sündmuseid aitavad korraldada partnerid üle Eesti. Loodusfestivali korraldatakse alates 2015. aastast. Esialgu Tartule keskendunud sündmuste programm kujunes mõne aastaga üle-eestiliseks. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.  

Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. 

Kogu festivali programmiga saab tutvuda Loodusfestivali kodulehel. 

Lisateave
Loodusfestival
www.loodusfestival.ee
loodusfestival@ut.ee

Disainer Liina Lember tutvustab ööliblikate elu Loodusfestivalil    

Loodusfestivali raames korraldab disainer ja kunstnik Liina Lember ööliblika töötube ja seab üles installatsioone nii Tartu Ülikooli loodusmuuseumis ja botaanikaaias, Aparaaditehases kui ka Tallinna Loomaaias.   
  
Liina Lemberi jaoks on olulisel kohal loodus ning liikide väljasuremine. Ööliblikate vastu tekkis tal huvi, kui uuris magistritöös ökosüsteemide ja metsade toimimist. Konsulteerides entomoloogidega, mõistis, et ööliblikad ja nende olulisus vajab laiemat teadvustamist.

„Loodusfestivali jooksul viin läbi kolm erinevat töötuba, kus käsitlen järgmisi teemasid: tolmeldamine, valgusreostus, meie seotus loodusega. Töötubades meisterdame, kogeme erinevaid valgusallikaid ning mõtiskleme valguse mõju ja selle olulisuse üle nii meile kui ka elusloodusele. Lisaks saab festivali jooksul külastada ja kogeda kahte installatsiooni, millest üks asub Tartu Ülikooli loodusmuuseumis, mis näitab ööliblika öist lendu läbi liblika silmade. Teise installatsiooni sean üles Aparaaditehases ja Tallinna Loomaaias, mis küsitleb antropotsentrilise linnaruumi disaini ja tehislikke valgusallikaid,“ sõnas disainer.  
  
7. juunil kell 17 toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumis töötuba „Valgusreostuse kliinik“. Liina Lember tutvustab valgusreostuse mõju ööliblikatele. Tegemist on aktiivse töötoaga, kus puutume kokku erinevate valgusallikatega, õpime valguse värvuse ja intensiivsuse mõjust tervisele. Töötuba kestab 30–45 minutit.  
  
8. juunil kell 13 toimuvad Tartu Ülikooli botaanikaaias töötoad „Ööliblikate aed“ ja „Aed fotopaberil“. Esimese töötoa jooksul valmistame paberist aia ööliblikatele ja tutvume ööliblikate elu-oluga. Töötuba mõjub lõõgastavalt ning on sobilik igas vanuses osavõtjale. Kestus on 20–30 minutit. Teises töötoas loome 15 minuti jooksul ainulaadse pildi, kasutades fotopaberit ja valitud taimi, õisi ja kujundeid. Botaanikaaia piknikualal laste mänguväljaku lähistel saab paralleelselt osaleda shindō liikumistunnis.    
 
10. juunil kell 11–14 saab osa võtta elurikkuse aiapeost Tallinna Loomaaias, kus Liina Lember viib läbi meisterdamise töötoa „Aed fotopaberil“ ja valgusinstallatsiooni „Nähtamatud ööliblika loitsud“. Punase valguse installatsioon loob harmoonilise ruumi, kus inimene ja ööliblikas saavad võrdsetena kohtuda. Installatsioonis kuuleb luuletusi ööliblikatest.  
 
11. juunil kell 12–15 toimub Aparaaditehase hoovialal töötuba „Ööliblikate aed“ ja Armastuse saalis valgusinstallatsioon „Nähtamatud ööliblika loitsud“. 11. juuni tegevused kuuluvad Loodusfestivali perepäeva ja piduliku lõpetamise kavva. Terve programmiga saab tutvuda Loodusfestivali kodulehel. 
  
Loodusfestival toimub 7.–11. juunini üle Eesti. Festival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Festivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koos partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.  

Lisateave
Loodusfestival
www.loodusfestival.ee
loodusfestival@ut.ee

Linnujämmi laval Emajõe Lodjakojas astuvad üles linnud, muusikud ja sõnakunstnikud

Loodusfestival kutsub linnujämmile – reedel, 9. juunil kell 18 saavad Tartus Lodjakojas kokku linnud, helikunstnikud ja poeedid, et pöörata tähelepanu linnaloodusele. 

Neljandat korda toimuval linnujämmil esitavad muusikud ja luuletajad lindudest inspiratsiooni saanud loomingut, olgu selleks linnulaulu tõlgendus sõnades või muusikas, linnuga seotud rahvapärimusest saadud impulss või isiklik elamus. 

Linnujämm innustab tähelepanu pöörama lindudele ja linnaloodusele. Ajalooliselt on looduse väärtustamine käinud käsikäes pärimuskultuuriga – kirjanikud ja muusikud on lindudest, nende olekust ja eluviisist rohkelt inspiratsiooni ammutanud. Ka tänapäeval on oluline sillata loodushoidu ja looduse mitmekesisuse väärtustamist kaasaegsete kunstivormide, stiilide ja loomepraktikatega.  

Linnujämmile tulevad kokku muusikud ja luuletajad, kes loovad Eestis elava linnuliigi laulust inspireerituna oma muusikalise nägemuse või poeetilise sõnateose, mis tõlgendab või tõukub mõnel muul viisil ette antud linnulaulu salvestusest. Sel aastal on tõlgendatavateks linnuliikideks valitud tikutaja, rasvatihane, laululuik, leevike, pasknäär ja aasta lind aul. 

Sellel aastal osalevad muusikud Kitty Florentine, LI:V, Meisterjaan ja kirjanikud Doris Kareva, Veronika Kivisilla, Janika Läänemets, Mirjam Parve, Aare Pilv. 

Tule naudi õdusat õhtut Tartus Lodjakoja paadikuuri vabaõhusaalis 9. juunil kell 18. Sündmus on tasuta. 

Linnujämm on osa Loodusfestivali programmist. Loodusfestival toimub sel korral 7.–11. juunini. 2023. aasta Loodusfestivaliga pööratakse tähelepanu nii avalikele kui ka eraaedadele ja neis peituvatele aaretele, eelkõige looduslikule elurikkusele. 

Linnujämmi korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Linnujämmi toetavad Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Artistide ja pealtvaatajate turvalisust tagab Viking Security.  

Lisateave
Loodusfestival
www.loodusfestival.ee
loodusfestival@ut.ee

Urmas Kõljalg ja Jüri Sild tutvustavad botaanikaaia väliekspositsiooni põnevamaid aardeid 

Juunikuu on Tartu Ülikooli botaanikaaia jaoks pidukuu, mil toimub mitmeid üritusi, mis on pühendatud 220. aastapäevale. Sealjuures on võimalik osa saada ekskursioonidest, mida viivad isiklikult läbi nii botaanikaaia juhataja kui ka loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor. 

Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 220 aastat tagasi 1803. aastal. Rohkem kui kahe sajandi jooksul on teadlased, kuraatorid ja aednikud rajanud taimevaramu, mille ilu ja mitmekesisust saavad nautida ja uurida külastajad, õppijad ning teadlased. Iga uus põlvkond annab oma panuse, et seda varamut hoida ja edasi arendada. 

Eesti vanima ja liigirikkaima botaanikaaia 220. aastapäeva tähistatakse juunikuus nii Loodusfestivaliga, mis on pühendatud aedade elurikkusele, kui ka kuu lõpus toimuvate üritustega. Loodusfestivali ajal, viie päeva jooksul, toimub mitmeid töötube, kontserte, retki ning tegevusi kogu perele. Sealhulgas toimuvad kaks põnevat ekskursiooni, mille viivad läbi botaanikaaia juhataja ning loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor isiklikult. 

Festivali ja botaanikaaia pidukuu avapäeval, 7. juunil kell 14 viib ekskursiooni läbi Tartu Ülikooli botaanikaaia juhataja Jüri Sild. „Natuke räägime ajaloost ja käime läbi taimekollektsiooni huvitavamad osad ning tutvume värskemate väliekspositsiooni osadega,“ rääkis botaanikaaia juhataja Jüri Sild. „Meil on väga kihvtid Eesti taimede osakond ja samblaaed – ekskursioonil räägin ka nende saamisloost.“ 

Neljapäeval, 8. juunil kell 14 viib botaanikaaias ekskursiooni läbi Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg. „Tartu Ülikooli botaanikaaed on mitmekesine ja erakordselt liigitihe. Siin saab külastaja lühikese ajaga jalutada läbi justkui maailma eri paigust ning mitmesugustest Eesti looduslikest kooslustest. Teadmishimuline külastaja saab tundma õppida taimeliike ning nende kaitset,“ sõnas Kõljalg. „Ülikooli botaanikaaed on ajalooliselt seotud ülikooli õppe- ja teadustööga, kuid samavõrra tähtis on taimemaailma liigirikkuse säilitamine ning selle tutvustamine avalikkusele,“ lisas ta. Ekskursioonil saab kuulda meenutusi välitöödelt ja tutvuda Kaug-Idast toodud eksemplaridega. 

Mõlemal ekskursioonil osalemine on tasuta. Botaanikaaia 220. aastapäeva tähistatakse pidukuu üritustega. Loodusfestival toimub 7.–11. juunini üle Eesti. Kavaga saab tutvuda festivali kodulehel. 

Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Festivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koos partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024. 

Korraldaja võib üritusel teha pilte, videoid ja helisalvestisi ning jagada neid nii osalejatega kui ka avalikes meediakanalites, samuti kasutada sarnaste ürituste turundamiseks. 

Lisateave:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
https://natmuseum.ut.ee/
http://loodusfestival.ee/

Loodusfotograaf Urmas Tartes korraldab Loodusfestivali ajal fotokoolitust 

Neljapäeval, 8. juunil kell 16 toimub Tartu Ülikooli botaanikaaias loodusfotokoolitus Urmas Tartese juhendamisel.  

Fotokoolitusel keskendume taimede pildistamisele, kuid võimalusel märkame ja pildistame ka liikuvaid eluvorme. Käsitleme teoreetilisi ja praktilisi nippe pildistamisel. Selgitame välja, kas ja kui suur on ühisosa teadusliku dokumendi ja ilupildil vahel, kuidas teha loodusvaatluse pilti ja kuidas kasutada metaandmeid aimefotol. Iga osaleja saab väikese ülesande, millest koostatakse fotogalerii. Pildistamiseks sobivad kõik fotoaparaadid või fotoaparaati sisaldavad seadmed. 

Loodusfotokoolitus Urmas Tartesega toimub 8. juunil kell 16 Tartu Ülikooli botaanikaaias. Kaasa võtta oma fotoaparaat. Koolitus kestab umbes kaks tundi. Koolitus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerumine, täites vorm või kirjutades loodusfestival@ut.ee. Kohtade arv on piiratud. 

Loodusfotokoolitus kuulub Loodusfestivali programmi. Kogu programmiga saab tutvuda Loodusfestivali kodulehel.  

Loodusfestival toimub 7.–11. juunini üle Eesti. Festival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Festivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koos partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024. 

Lisateave
Loodusfestival
www.loodusfestival.ee
loodusfestival@ut.ee

Kui elurikas on Sinu aed? Võta osa loodusvaatluste maratonist

Kuues loodusvaatluste maraton toimub 10.–11. juunini. Oma vaatlusala saab veel registreerida 1. juunini.

Loodusfestival, mis keskendub viie päeva jooksul aedade ilu ja elurikkusele, tipneb loodusvaatluste maratoniga, mis on põnevusest pakatav, seikluslik ööpäev looduses või mõni tund oma aias mõnusalt veedetud aeg liike loendades. Loodusvaatluste maraton põhineb BioBlitz formaadil, mille käigus tuvastatakse kindlal alal kindla ajavahemiku jooksul nii palju eluslooduse liike kui võimalik.

Loodusvaatluste maratonil tehtud loodusvaatluste arv on iga aastaga tõusnud. Eelmisel aastal tehti vaatlusi üle 7000 erineval 42 vaatlusalal – millest 17 asus eramaadel ja 25 avalikel aladel. Samuti on kahel viimasel aastal leitud Eestile uus liik – 2021. aastal muulukal elav pahklest Fragariocoptes setiger ning 2022. aastal seenesääsk Mycomya denmax. „Loodame ka sel aastal varasemate aastate numbreid kasvatada,“ sõnas loodusvaatluste maratoni korraldaja Veljo Runnel.

Maratonist on oodatud osa võtma kõik, kes soovivad rohkem teada mingi piirkonna või oma koduaia elurikkusest. Osalemine on lihtne: eraaias vaatluste tegemiseks tuleb 1. juuniks registreerida Elurikkuse veebilehel oma vaatlusala ning seejärel maratoni ajal vaadelda ja kirja panna nii palju liike kui võimalik. Kuna sel aastal on fookuses aiad, siis ootame, et vaatlusaladeks registreeritakse eraaedu üle Eesti. „Loodan, et festivali teemavalik aitab esile tõsta igaühe aia erilisust. Pole tähtis, kui suur on aed, sest aia väärtus võib peituda hoopis muus: aed võib olla meie toitja või silmailu pakkuja, aga ka looduse hoidmise koht,“ selgitas festivali projektijuht Kaarin Hein. „Kuna varem pole vaatlusi tulnud saartelt, siis innustame ka saarte elanikke maratonist osa võtma,“ lisas Runnel. „Aga kui oma ala registreerida ei ole võimalik, ent osaleda on soov ikka – siis saab vaatlusi teha avalikel aladel.“

Avalikke alasid on mitmeid: on selliseid, kus saab vaatlusi teha iseseisvalt, ning ka selliseid, kus lisaks vaatluste tegemisele saab osa võtta tegevustega programmist. Registreeritud aladega saab tutvuda Elurikkuse veebilehel.

Loodusfestivali ja loodusvaatluste maratoni peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, kaaskorraldaja Linnuvaatleja. Loodusvaatluste maraton on osa üheksandat aastat toimuva Loodusfestivali programmist. Festivali korraldab ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koos partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.

Lisateave
Loodusfestival
www.loodusfestival.ee
loodusfestival@ut.ee

Loodusfestivali programmis toimub neljas Eesti taksonoomiapäev konverents „Elurikkus meie aedades“

Neljas taksonoomiapäev on pühendatud Tartu Ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevale ja keskendub aedade elurikkuse hoidmisele. Konverentsi ajakava on avalik. 

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning NATARC konsortsium korraldavad 9. juunil kell 11–15 konverentsi „Elurikkus meie aedades“. Konverents on eesti keeles ja toimub Tartus Vanemuise tn 46 õppehoone ringauditooriumis. Osaleda saab ka veebis. 

Konverentsi peateema on inspireeritud elurikkusest meie aedades. Ettekanded keskenduvad aedade, parkide ja botaanikaaedade rollile liikide säilitamises ja levikus, nende elurikkuse analüüsimisele ning andmete haldamisele PlutoF infosüsteemis. 

Konverentsil kõnelevad Veljo Runnel (Tartu Ülikool), Toomas Kukk (Eesti Maaülikool), Ebe-Kai Uibo (Tartu Ülikool), Meelis Pärtel (Tartu Ülikool), Tõnu Ploompuu (Tallinna Ülikool) ja Mari Sild (Tallinna Botaanikaaed). 

Värskeim info konverentsi kohta asub loodusmuuseumi kodulehel. Konverentsi järel on osalejad oodatud pidulikule vastuvõtule Tartu Ülikooli botaanikaaias. Konverentsil ja pidulikul vastuvõtul osalemine on tasuta, ent palume eelnevalt registreerudahiljemalt 4. juuniks kell 12. 

Eesti neljanda taksonoomiapäeva konverents „Elurikkus meie aedades“ kuulub Loodusfestivali programmi. 7.–11. juunini toimuva Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024. 

Lisateave: 
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee
www.loodusfestival.ee

Loodusfestival x Ööülikool: avalik salvestus „Elu aed on metsikult ilus“

Loodusfestivali eelsündmus „Elu aed on metsikult ilus“ toimub kolmapäeval, 24. mail Tartu Ülikooli loodusmuuseumis. Loomaökoloogi Tuul Sepa ja arhitekti Elo Kiiveti vestlusõhtut salvestab Ööülikool.

Loodusfestival toimub 7.–11. juunini, kutsudes avastama meid ümbritsevate avalike ja eraaedade elurikkust ja vaba aja veetmise võimalusi aedades. Loodusfestivali peateemaks on „Elu aed“, mis on inspireeritud Tartu Ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevast.

Vestlusõhtul kohtuvad kaks võtmeisikut, kelle töö on tihedalt seotud elurikkuse taastamise ja säilitamisega linnaruumis ning kes teavad hästi, mis inimestele vastumeelsust valmistab. Elurikkus algab koduaiast, teadlikkus algab aga haridusest.

Tuul Sepp töötab loomaökoloogia kaasprofessorina Tartu Ülikoolis ja on tegelenud oma uurimistöös mitmete loomarühmadega. Muuhulgas vastutab Sepp käimasoleva projekti eest, mille eesmärk on välja töötada ökosüsteemide tervist ja elupaikade ühendatust soosivaid linnalooduse hooldamise praktikaid, rakendades neid Tartu näitel. „Olles kord tundma õppinud, millist linnaloodust vajab keskkond ja ka inimene, ei saa ma enam roheluseta liigivaest linna näha millegi muu kui katkise ja kurvana, olgu ükskõik kui ilus arhitektuur,“ kirjeldas Sepp teema olulisust.

Elo Kiivet on arhitekt ja urbanist, kelle senine töö on seotud olnud arhitektuuri ja avaliku ruumiga, sealhulgas ruumiteadlikkusega. Kiivet on Tartu abilinnapea arhitektuuri, ehituse, planeerimise ja ruumiloome valdkonnas. „Linna ja looduse vastandamine on lihtsustatud lähenemine, ehk just seetõttu oleme jõudnud ohtlikku äärmusesse, kus linnaruumis on loodusega raske kokkupuutepunkte leida,“ selgitas Kiivet puudujääki ruumihariduses.

Vestlusõhtu „Elu aed on metsikult ilus“ Ööülikooli avalik salvestus toimub 24. mail kell 18 Taru Ülikooli loodusmuuseumi seminarialal. Osalemine on tasuta.

Loodusfestivali korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.  

Lisateave
Loodusfestival
www.loodusfestival.ee
loodusfestival@ut.ee

Loodusfestivali programmis on üle 60 ürituse

Loodusfestivali programm on inspireeritud elurikkusest aedades, liikumisaastast ja ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevast. Viie päeva jooksul toimub põnevaid töötube, kontserte, retki ning tegevusi kogu perele.

7.–11. juunini toimuva Loodusfestivali programmis leidub üle 60 ürituse, mis toimuvad Tartus ja Tartumaal, Tallinnas, Räpinas, Võrus ning loodusvaatluste maratoni avalikel aladel mitmel pool Eestis. Üritusi korraldavad kõik 30 partnerit, kelle hulgas on neid, kes on üritusi festivali kavas korraldanud varasematel aastatel, ja ka neid, kes võtavad programmist osa esimest korda.

Sel korral on tähelepanu suunatud nii avalikele kui ka eraaedadele ja neis peituvatele aaretele, eelkõige looduslikule elurikkusele. „Sel aastal kutsume aias mõnulema ja aiailu nautima, aga ka liikuma ja kuulama. Lihtsustamaks kavast meelepäraste ürituste leidmist, katsetame piktogrammide abil teemakategooriate loomist, nii et saaks kergesti leida peredele sobivaid sündmusi või näiteks kontserte ja loenguid,“ sõnas Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein. „Ära ei jää ka traditsioonilised üritused – festival algab kolmapäeva varahommikul linnulauluhommikuga Toomemäel.“

Loodusfestivalil toimuvad ekskursioonid nii Tartu kui ka Tallinna botaanikaaedades, lisaks leiab programmist mitmeid tegevusi, mis toimuvad era- ja kogukonnaaedades ning avalikes parkides. Festivali kolmandal päeval saab taas nautida muusikute ja kirjanike linnulaulust inspireeritud loomingut linnujämmil. Nädalavahetusel toimuvad kogu perele suunatud sündmused Tartu Aparaaditehase hoovis ning Tallinna Loomaaias. Loodusfestivali tähtsündmus, loodusvaatluste maraton toimub 10.–11. juunini. Maratonist osa võtmiseks võib külastada avalikku vaatlusala või registreerida oma vaatlusala 1. juuniks.

Loodusfestival tõstab tähelepanu keskmesse ülikooli botaanikaaia, mis tähistab tänavu 220. aastapäeva. Festivali avaüritus toimub botaanikaaias 7. juunil kl 12–14. Pidulikult avatakse näitus, mis avab botaanikaaia ajaloo. Sõna saavad Valdur Mikita, Inge Kukk ning Urmas Tartes. Samuti kuulutatakse välja linnalooduse fotokonkursi „Metsik linn“ võitjad ja avatakse fotonäitus. Meeleolu loob laulu-akordioni duo Erkki Otsman ja Allan Jakobi. Festivali ajal toimub botaanikaaias veel mitmeid tegevusi.

Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Festivali korraldab ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koos partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.

Lisateave
Loodusfestival
www.loodusfestival.ee
loodusfestival@ut.ee

Kuidas teha loodusvaatlusi ja kuidas osaleda maratonil?

Loodusfestival kutsub osalema 27. aprillil seminaril „Loodusvaatluste maratoni korraldamine“

Loodusfestival tipneb loodusvaatluste maratoniga, mis on põnevusest pakatav, seikluslik ööpäev looduses. BioBlitz formaadil põhineva harrastusteaduse sündmuse käigus tuvastatakse kindlal alal kindla ajavahemiku jooksul nii palju eluslooduse liike kui võimalik.

Aga kuidas osaleda loodusvaatluste maratonil või kuidas seda ise juunikuus korraldada – sellest räägime seminaril „Loodusvaatluste maratoni korraldamine“, mis toimub neljapäeval, 27. aprillil Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

Seminar keskendub looduse uurimisele ja loodusvaatluste tegemisele. Tutvustatakse loodusvaatluste maratoni vaatlusalade töökorraldust, vaatluste sisestamise töövahendeid ning antakse nõu vaatlusaladel vaatluste koordineerimiseks. Samuti leitakse vastused kõikidele küsimustele, mis puudutavad loodusvaatluste maratoni, selle korraldust ja läbiviimist. Vaatluste sisestamise õppimiseks palume võimaluse korral kaasa võtta enda süle- või tahvelarvuti.

„Loodusvaatluste maratonil osalemine aitab osalejal kodukoha loodust paremini tundma õppida ning looduskaitsjate ja teadlaste töö jaoks andmeid koguda,“ selgitas maratoni korraldaja Veljo Runnel. „Kuigi seminaril on võimalik osaleda ka veebis, siis julgustan loodusmuuseumisse kohapeale tulla, sest seminari üks eesmärke on viia kokku mõtete ja ideede vahetamiseks erinevate vaatlusalade koordinaatorid.“

Seminar „Loodusvaatluste maratoni korraldamine“ toimub neljapäeval, 27. aprillil kell 14–16 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis ruumis 301B. Osaleda saab ka veebis Zoomi keskkonas. Seminaril osalemine on tasuta, aga palume eelregistreeruda hiljemalt 25. aprilliks.

Täida ankeet ja registreeru seminarile!

www.loodusfestival.ee/lvm
www.facebook.com/LoodusvaatlusteMaraton
www.instagram.com/loodusvaatluste.maraton
#LoodusvaatlusteMaraton

Lisateave:
Veljo Runnel
loodusvaatluste maratoni korraldaja
veljo.runnel@ut.ee
+372 520 6108

Loodusvaatluste maratonist Ökoskoobis

Esmaspäeval, 3.aprillil rääkisid Vikerraadio Ökoskoobi saates Loodusfestivali raames toimuvast Loodusvaatluste maratonist selle korraldaja Veljo Runnel ja Loodusfestivali sõnumitooja Kristel Vilbaste. Kuula, kuidas saad sel aastal kaasa lüüa. Registreerunud on juba esimesed kaheksa loodusvaatluste ala, kõik uued huvilised on oodatud. Maratonil osalemiseks tuleb vaatlusala registreerida hiljemalt 1. juuniks. 27.aprillil on võimalus osaleda tutvustaval seminaril ja saada vastused oma küsimustele.

Loodusfestival kutsub loodusvaatluste maratoni aladest teada andma

Kuues üle-eestiline loodusvaatluste maraton toimub 10.–11. juunini. Kõik huvilised on oodatud 1. juuniks vaatluspaikadest teada andma.

Loodusvaatluste maraton on põnevusest pakatav, seikluslik ööpäev looduses. See on BioBlitz formaadil põhinev harrastusteaduse sündmus, mille käigus tuvastatakse kindlal alal kindla ajavahemiku jooksul nii palju eluslooduse liike, kui võimalik. Loodusvaatluste maratonil osalemine aitab osalejal kodukoha loodust paremini tundma õppida ning looduskaitsjate ja teadlaste töö jaoks andmeid koguda.

Maratonil osalemiseks tuleb vaatlusala registreerida hiljemalt 1. juuniks. Vaatlusala võib olla avalik, kus kõik huvilised saavad osaleda, aga sobib ka eramaa, et pereringis loodust avastada. Mõlemal juhul on oluline vaatlusalast korraldajatele teada anda, et tehtud vaatlused hiljem eElurikkuse andmeportaali jõuaksid. „Vaatlusala registreerimine annab võimaluse selle paiga elurikkust lähemalt tundma õppida, aga tekitab ka väikese võistlusärevuse, milliselt vaatlusalalt kõige rohkem liike leitakse,“ rääkis maratoni eestvedaja, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel.

Vaatlusalade registreerimist ja maratoni läbiviimist tutvustatakse lähemalt kõigile looduhuvilistele neljapäeval, 27. aprillil tasuta seminaril „Loodusvaatluste maratoni infopäev“. Infopäeva teave on leitav hiljemalt aprilli alguses nii festivali kui ka loodusmuuseumi ja botaanikaaia kodulehel. „Kuna selle aasta Loodusfestival keskendub aedade elurikkusele, siis loodame ka, et maratoni vaatlusaladena registreeritakse rohkem eraaedu,“ lisas Runnel.

Loodusvaatluste maraton on osa Loodusfestivalist, mis sel aastal keskendub viie päeva jooksul aedade ilu ja elurikkusele. „Loodan, et festivali teemavalik aitab esile tõsta igaühe aia erilisust. Pole tähtis, kui suur on aed, sest aia väärtus võib peituda hoopis muus: aed võib olla meie toitja või silmailu pakkuja, aga ka looduse hoidmise koht,“ selgitas festivali projektijuht Kaarin Hein.

2022. aastal oli erinevates Eesti paikades 42 vaatlusala, kus tehti üle 7000 loodusvaatluse, maratoniga seotud sündmustel osales üle 360 inimese. Aastal 2018 pärjati vaatlusmaraton Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise auhinnaga uue algatuse kategoorias. Üle-eestiline ettevõtmine sai 2019. aasta alguses tunnustuse ka Keskkonnaministeeriumi aasta keskkonnateo konkursil.

Loodusfestivali ja loodusvaatluste maratoni peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, kaaskorraldaja Linnuvaatleja. Loodusvaatluste maraton on osa üheksandat aastat toimuva Loodusfestivali programmist.
 

Loodusvaatluste maratoni koduleht, alade registreerimine, elurikkus.ee/lvm
Loodusvaatluste maraton Facebookis, www.facebook.com/LoodusvaatlusteMaraton
Loodusfestivali koduleht, http://loodusfestival.ee/
 

Lisateave:

Veljo Runnel
loodusvaatluste maratoni korraldaja
veljo.runnel@ut.ee
+372 520 6108

Margit Hirv
loodusvaatluste maratoni vaatlusalade koordinaator
margit.hirv@ut.ee
+372 523 9736

Loodusfestival kutsub osalema linnalooduse fotokonkursil „Metsik linn“ 

Loodusfestivali programmi kuuluv fotokonkurss „Metsik linn“ toimub kaheksandat korda. 2023. aasta Loodusfestivaliga pööratakse tähelepanu nii avalikele kui ka eraaedadele ja neis peituvatele aaretele, eelkõige looduslikule elurikkusele. Esita oma fotod konkursile 27. märtsist kuni 7. maini. 

Traditsiooniks saanud fotokonkurss „Metsik linn“ kutsub märkama loodust ja toob vaatajateni pildikesi linnas leiduvast loodusest. Kevadiselt toreda viisina looduse vaatlemiseks julgustame osalejaid linnaloodust tähele panema läbi kaamerasilma. Töid saab esitada 27. märtsist kuni 7. maini fotokonkursi kodulehel. 

Konkurss toimub kolmes kategoorias: lapsed ja noored (kuni 15-aastased k.a), üldarvestus (16-aastased ja vanemad) ja loodusvaatluskategooria (13-aastased ja vanemad). Loodusvaatluskategoorias esitatud fotode kunstilist taset žürii poolt ei hinnata, kuid jälgitakse fotode sobivust loodusvaatluste tõendusmaterjaliks. Tingimustele vastavate fotode vahel loositakse välja eriauhind. 

Konkursile esitatud töid hindab kuueliikmeline žürii, kuhu kuuluvad oma ala eksperdid Piret Eensoo, Rene Jakobson, Kaisa Keizars-Aron, Ingmar Muusikus, Kerttu Taggo ja Urmas Tartes. Võitjad kuulutatakse välja Loodusfestivali esimesel päeval, 7. juunil Tartu Ülikooli botaanikaaias. Fotokonkursi 20 parima töö galerii riputatakse üles Tartu Ülikooli botaanikaaeda, kus saab seda suve lõpuni uudistada. 

Selle aasta konkursi toetajad on välja pannud elamusrikkaid auhindu, millest on rõõmu igaühele. Kingikotti on oma panuse andnud: Photopoint, Fotografiska, Teater Vanemuine, Viru Folk, Eesti Loodusfoto, Salibar, Maheseemned.ee, Ajakiri Looduses, Huggy, Natty, MTÜ Loodusajakiri, Kommipomm, RMK, Tallinna Loomaaed, Pernova Loodusmaja, Wösel, Loodusemees, Kino Sõprus, Eestimaa Looduse Fond, Pesapaik, Kadarbiku ning Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. 

Fotokonkurss „Metsik linn” on osa Loodusfestivali programmist, mis sel aastal toimub 7.–11. juuni 2023. Loodusfestivali korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi. 

Lisateave 
Loodusfestival 
www.loodusfestival.ee 
loodusfestival@ut.ee

Kas loodus on Sulle oluline? Tule Loodusfestivali kaaskorraldajaks

Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilu ja elurikkusele. Loodusfestival toimub 7.–11. juunini. Kaaskorraldajate ettepanekuid oodatakse 31. märtsini.

Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Sel aastal keskendutakse viie päeva jooksul aedade ilu ja elurikkusele, pakkudes sündmuseid üle Eesti.

Kuni 31. märtsini oodatakse kaaskorraldajate ettepanekuid ja ideid Loodusfestivali programmi koostamiseks. Festivali sündmuste kaaskorraldajaks ootame kõiki korraldajaid, kes on kaasa löönud nii varasematel aastatel kui ka teretulnud on uued koostööpartnerid üle Eesti. Ideed ja ettepanekud saab kirja panna ankeedis. Küsimuste korral palume ühendust võtta festivali projektijuhi Kaarin Heinaga, kaarin.hein@ut.ee.

Käesoleva aasta festivali teemavalik aitab esile tõsta igaühe aia erilisust – pole tähtis, kui suur on aed, sest aia väärtus võib peituda hoopis muus – aed võib olla meie toitja või silmailu pakkuja, aga ka looduse hoidmise koht. Festivalil pööratakse tähelepanu nii avalikele kui eraaedadele ja neis peituvatele aaretele, eelkõige looduslikule elurikkusele. Selle aasta Loodusfestivali teema on inspireeritud Eesti liigirikkaima aia Tartu Ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevast.

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali sündmuseid aitavad korraldada partnerid üle Eesti. Loodusfestivali korraldatakse alates 2015. aastast. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.

Lisateave 
Loodusfestival 
www.loodusfestival.ee 
loodusfestival@ut.ee

Jäädvustatud hetked: milline on linna ja looduse suhe?

Kuu aja jooksul teisipäevast, 28. veebruarist 24. märtsini saab Rahvusarhiivi Noora maja fuajees näha Loodusfestivali fotokonkursi „Metsik linn“ näitusel konkursi võidutöid.

Alates 2016. aastast korraldab Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed Loodusfestivali linnalooduse fotokonkurssi „Metsik linn“, mis keskendub linnalooduse ja linnakeskkonna suhetele. Kuue aasta jooksul on konkursile saadetud ligi poolteist tuhat fotot, nendest parimatest parimad on välja valinud žürii. Näitus koondab 2016–2022. aasta võidutööd nii laste ja noorte kui ka üldarvestuse kategoorias.

Fotokonkurss „Metsik linn“ toob fookusesse meid ümbritseva keskkonna – konkursi eesmärk on ennekõike tabada iga osaleja nägemust linnaloodusest. „Loodus ei pea vastanduma linnale, kuid võib mõjuda linnas ootamatult, rõõmustavalt, veidralt, sobimatult, lootustandvalt,“ sõnas Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein. „Üllatuslikud momendid on väärt pildile jäädvustamist ja seda illustreerib hästi ka seniste fotokonkursi võidutööde näitus. Hästi tabatud pilt jutustab natuke nii inimese, linna kui ka looduse kohta.“

Sel aastal ootab Loodusfestivali linnalooduse fotokonkurss „Metsik linn“ fotosid võistlustulle 27. märtsist kuni 7. maini. Info konkursil osalemise kohta kuulutatakse välja märtsi keskpaigas loodusfestivali kodulehel, võidutööd kuulutatakse välja juunis Loodusfestivalil. Samuti soovitame kuulata Veljo Runneli ja fotokonkursi žüriiliikme Urmas Tartese vestlust linnalooduse pildistamisest ja eelmise aasta fotokonkursi tulemustest. Taskuhäälingu „Rukkirääk“ eelmise hooaja kümnes saade salvestati Matsalu loodusfilmide festivalil ja on järelkuulatav enim kasutatavatel striimimisplatvormidel.

Fotokonkursi „Metsik linn“ parimate tööde näitus on Rahvusarhiivi Noora maja fuajees avatud 28. veebruarist 24. märtsini. Näitust saab külastada tasuta tööpäeviti kell 9–19 aadressil Nooruse tn 3, Tartu. Varem on näitust eksponeeritud Tartu Ülikooli botaanikaaias ja Tallinna Botaanikaaias.

Selle aasta Loodusfestival toimub 7.–11. juunini. Festivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, sündmuseid aitavad korraldada partnerid üle Eesti. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.

Lisateave:

Loodusfestival

www.loodusfestival.ee

Infokoosolek Loodusfestivali ürituste korraldajatele toimub esmaspäeval, 6. veebruaril

Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilu ja elurikkusele. Loodusfestival toimub 7.–11. juunini. Infokoosolek toimub juba uuel nädalal.

Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Sel aastal keskendutakse viie päeva jooksul aedade ilu ja elurikkusele, pakkudes sündmuseid üle Eesti.

Loodusfestivali infokoosolek ürituste korraldajatele toimub 6. veebruaril kell 10 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis, osaleda on võimalik ka veebis. „Koosolekul tutvustame Loodusfestivali meeskonda, räägime Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projektist, loodusvaatluste maratonist ning teistest eesootava festivaliga seotud teemadest,“ sõnas Hein. Infokoosolekul osalemiseks palun eelregistreeru sellel lingil. Ootame kõiki varasematel aastatel osalenud kaaskorraldajaid ja teretulnud on uued koostööpartnerid. Palume täita ankeet ka juhul, kui osaleda ei ole võimalik, aga edaspidi on soov olla Loodusfestivali teabega kursis.

Selle aasta Loodusfestivali peateema on „Elu aed“, millega pööratakse tähelepanu nii avalikele kui eraaedadele ja neis peituvatele aaretele, eelkõige looduslikule elurikkusele. Festivali projektijuht Kaarin Hein loodab, et festivali teemavalik aitab esile tõsta igaühe aia erilisust. „Pole tähtis, kui suur on aed, sest aia väärtus võib peituda hoopis muus: aed võib olla meie toitja või silmailu pakkuja, aga ka looduse hoidmise koht,“ selgitas Hein. „Aed ja sellega seotud teemad on läbivalt tähtsad olnud ka varasematel festivalidel – meie pikaaegsete partneritena on Loodusfestivali sündmusi pakkunud näiteks Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Pernova Loodusmaja, Räpina Aianduskool, Tartu Loodusmaja, Eesti Maaülikool ning Tartus tegutsevad avalikud aiad, Emajõe Aed ning Tartu Maheaed.“

Traditsiooniliselt toimuvad Loodusfestivaliga käsikäes ka linnalooduse fotokonkurss „Metsik linn“ 27. märtsist kuni 7. maini ja loodusvaatluste maraton 10.–11. juunini. „See on suurepärane võimalus oma aeda paremini tundma õppida ning seeläbi teadusesse panustada,“ märkis Hein. Lisaks toimub palju harivaid ja looduskeskseid sündmuseid üle Eesti.

Selle aasta Loodusfestival kattub Tartu Ülikooli botaanikaaia 220. aastapäeva pidusündmustega. „Loodusfestivali seekordne teema „Elu aed“ on pühendatud Eesti kõige liigitihedamale aiale Tartu Ülikooli botaanikaaiale, mille asutamisest möödub tänavu 220 aastat,“ täpsustas Loodusfestivali programmi kuraator Margus Kasterpalu.

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali sündmuseid aitavad korraldada partnerid üle Eesti. Loodusfestivali korraldatakse alates 2015. aastast. Esialgu Tartule keskendunud sündmuste programm kujunes mõne aastaga üle-eestiliseks. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.

Lisateave 
Loodusfestival 
www.loodusfestival.ee 
loodusfestival@ut.ee

7.–11. juunini toimuva Loodusfestivali peateema on „Elu aed“

Järjekorras üheksas Loodusfestival keskendub aedade ilu ja elurikkusele. Loodusfestival toimub 7.–11. juunini.

Loodusfestival kutsub väärtustama linnalooduse kui elukeskkonna mitmekesisust, märkama loodust linnas ning edendama elurikkust soosivaid käitumisharjumusi. Sel aastal keskendutakse viie päeva jooksul aedade ilu ja elurikkusele, pakkudes sündmuseid üle Eesti.

Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein loodab, et festivali teemavalik aitab esile tõsta igaühe aia erilisust. „Pole tähtis, kui suur on aed, sest aia väärtus võib peituda hoopis muus: aed võib olla meie toitja või silmailu pakkuja, aga ka looduse hoidmise koht,“ selgitas Hein. „Aed ja sellega seotud teemad on läbivalt tähtsad olnud ka varasematel festivalidel – meie pikaaegsete partneritena on Loodusfestivali sündmusi pakkunud näiteks Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, Pernova Loodusmaja, Räpina Aianduskool, Tartu Loodusmaja, Eesti Maaülikool ning Tartus tegutsevad avalikud aiad, Emajõe Aed ning Tartu Maheaed.“

2023. aasta Loodusfestivaliga pööratakse tähelepanu nii avalikele kui eraaedadele ja neis peituvatele aaretele, eelkõige looduslikule elurikkusele. Traditsiooniliselt toimuvad Loodusfestivaliga käsikäes ka linnalooduse fotokonkurss „Metsik linn“ 27. märtsist kuni 7. maini ja loodusvaatluste maraton 10.–11. juunini. „See on suurepärane võimalus oma aeda paremini tundma õppida ning seeläbi teadusesse panustada,“ märkis Hein. Lisaks toimub palju harivaid ja looduskeskseid sündmuseid üle Eesti.

Selle aasta Loodusfestival kattub Tartu Ülikooli botaanikaaia 220. aastapäeva pidusündmustega. „Loodusfestivali seekordne teema „Elu aed“ on pühendatud Eesti kõige liigitihedamale aiale Tartu Ülikooli botaanikaaiale, mille asutamisest möödub tänavu 220 aastat,“ täpsustas Loodusfestivali programmi kuraator Margus Kasterpalu.

Loodusfestivali peakorraldaja on Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, festivali sündmuseid aitavad korraldada partnerid üle Eesti. Loodusfestivali korraldatakse alates 2015. aastast. Esialgu Tartule keskendunud sündmuste programm kujunes mõne aastaga üle-eestiliseks. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi. Loodusfestivali toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Tartu 2024.

Loodusfestivali infokoosolek ürituste korraldajatele toimub 6. veebruaril kell 10 Tartu Ülikooli loodusmuuseumis, osaleda on võimalik ka veebis. „Koosolekul tutvustame Loodusfestivali meeskonda, räägime Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projektist, loodusvaatluste maratonist ning teistest eesootava festivaliga seotud teemadest,“ sõnas Hein. Infokoosolekul osalemiseks palun eelregistreeru sellel lingil. Ootame kõiki varasematel aastatel osalenud kaaskorraldajaid ja teretulnud on uued koostööpartnerid. Palume täita ankeet ka juhul, kui osaleda ei ole võimalik, aga edaspidi on soov olla Loodusfestivali teabega kursis.

Lisateave 
Loodusfestival 
www.loodusfestival.ee 
loodusfestival@ut.ee