Loodusvaatluste maraton

Vaatlusalade registreerimine on avatud kuni 15. mai.

 

Kolmas üle-eestiline loodusvaatluste maraton toimub 6.7. juunil 2020. Maratoni eeskuju on rahvusvaheline vaatlusformaat BioBlitz: kindlas paigas ja ajavahemikul tuvastatakse nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Vaatlusmaratonil lähevad arvesse kõik vaatlused, mis on tehtud 24 tunni jooksul 6. juuni keskpäevast kuni 7. juuni keskpäevani. Vaatlusmaratoni võib korraldada iga loodushuviline andes oma vaatlusalast korraldajatele eelnevalt teada.

 

Registreeri enda vaatlusala siin. Vaatlusalade registreerimine on avatud kuni 15. mai 2020. Juhendatud retkedega avaliku vaatlusala korraldamiseks on võimalik taotleda toetust kuni 6. aprill 2020. Loe ka korduma kippuvaid küsimusi ja tutvu vaatlusalade kategooriatega allpool.

 

Soovid täpsemalt teada, mis on Loodusvaatluste maraton ja kuidas seda korraldada? 5. mail 2020 kell 10-13 toimub Tartu Ülikooli botaanikaaias infopäev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Eriolukorra jätkumisel toimub infopäev veebis. Registreeri infopäevale.

 

NB! Korraldajad jälgivad Covid-19 pandeemilise leviku olukorda maailmas ja Eestis ning otsustavad Loodusvaatluste maratoni lõpliku toimumise, edasi lükkumise või ära jäämise hiljemalt maikuu alguses.

 

Vaatlusalade kategooriad

Vaatlusala registreerimisel on võimalik valida nelja erineva vaatlusala kategooria vahel. NB! Vaatlusala kategooria ei kohusta maratonialal leidma või vaatlema nimes sisalduvat liiki. Nimi viitab vaatlusalal toimuvate tegevuste mitmekesisusele, nt Kuldkingade ja Hõbehaigrute kategooriate vaatlusaladel on kohal ka erialaspetsialist, kes aitab teatud liigirühmi määrata, kuid Vasköölaste ja Eremiitpõrnikate vaatlusaladel erialaspetsialistidega programmi ei ole.

  • Kuldkingad (avalik vaatlusala staabi ja juhendajaga)

Vaatlusala tegevuste jaoks on võimalik taotleda rahalist toetust (200 eurot), kui ala registreerida hiljemalt 6. aprillil 2020. Esmakordsel taotlejal on 5. mai õppepäeval osalemine kohustuslik.
Vaatlusalal on koordinaator, kes vastutab tegevuste eest ja on vaatlejaile kontaktisikuks, panustab omalt poolt ka kommunikatsiooni, et leida osalejaid.
Vaatlusalal peab olema võimalik teha vaatlusi 24 tunni jooksul (tagatud ligipääs vaatlusterritooriumile).
Vaatlusalal on staap, kus on ka abivahendeid loomade ja taimede määramiseks jms.
Vaatlusalal on abiks vähemalt 1 erialaspetsialist, kes aitab teatud liigirühmi määrata.
Vaatlusalal korraldatakse vähemalt 1 loodusharidusliku sisuga üritus, loeng vms.

  • Hõbehaigrud (avalik vaatlusala juhendajaga, staapi ei ole)

Vaatlusalal on koordinaator, kes vastutab tegevuste eest ja on vaatlejaile kontaktisikuks.
Vaatlusalal peab olema võimalik teha vaatlusi 24 tunni jooksul (tagatud ligipääs vaatlusterritooriumile).
Vaatlusalal on abiks vähemalt 1 erialaspetsialist, kes aitab teatud liigirühmi määrata.

  • Vasköölased (avalik vaatlusala, iseteenindus)

Vaatlusala kontaktisik annab korraldajatele infot vaatluspunkti kohta.
Vaatlusalal peab olema võimalik teha vaatlusi 24 tunni jooksul (tagatud ligipääs vaatlusterritooriumile).

  • Eremiitpõrnikad (avalik juurdepääs puudub)

Vaatlusala kontaktisik annab korraldajatele infot vaatluspunkti kohta.
Vaatlusala on eramaal, avalik juurdepääs puudub.

 

Loodusvaatluste maratonid numbrites

2018: 16 vaatlusala, 2300 vaatlust, maratoni sündmustel osales üle 200 inimese.

2019: 30 vaatlusala, 4100 vaatlust, maratoni sündmustel osales üle 500 inimese. 

 

JUHEND VAATLEJALE (sisaldab määrajate soovitusi)
 

Mis on loodusvaatluste maraton?

Loodusvaatluste maraton on sündmus, mille käigus panevad inimesed eelnevalt registreeritud vaatlusaladel 24 tunni jooksul kirja nii palju kohatud liike kui võimalik. Vaatlused sisestatakse andmeportaali, kus need on avalikult kõigile kättesaadavad (v.a I kaitsekategooria liigid).

Kuidas vaatlusala valida?

Soovitame ala märkimisel juhinduda maastikus leiduvatest piiridest nagu teed, oja, kraav, metsaserv jm. Need teevad looduses vaatlusala üles leidmise ja seal liikumise lihtsamaks. Alale võib jääda ka mitmeid erinevat tüüpi elukohti - mets, niit, jõgi jne, siis on võimalik rohkem erinevaid liike kohata. Kui tegemist on eramaaga, tuleb omanikuga eelnevalt läbi rääkida, kas ta lubab enda maal loodusvaaltusi teha.

Keda ja kuidas vaadelda?

Loodusvaatluste maraton kasutab rahvusvahelist vaatlusformaati BioBlitz. BioBlitz tähendab, et kindlas paigas tuvastatakse kindlal ajavahemikul nii palju looma-, taime- ja seeneliike kui võimalik. Vaatlemisel on oluline üles märkida liik, koht ja kuupäev. Lisaks on hea, kui märgatud liigist on tehtud ka foto või video.

Loodusvaatluste maratonil ühtegi taime ega looma kaasa ei võeta ega surmata. Kõik tõendid kogutakse fotode, video- ja helisalvestustena. Tõendite kogumiseks saab kasutada kaameraga mobiiltelefoni, nutiseadet või paberit-pliiatsit ja fotoaparaati.

Paljusid liike on võimalik vaadelda ilma binokli või luubita ja ei eelda spetsiaalse varustuse omamist. Enne vaatlemist tutvu ka vaatleja juhendiga.

k

Loodusvaatluste maraton on pärjatud Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseemise auhinnaga 2018 kui parim uus algatus. Üle-eestiline ettevõtmine sai tunnustuse ka Keskkonnaministeeriumi aasta keskkonnateo konkursil. 

Loodusvaatluste maratoni korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning portaal Linnuvaatleja.

Lisa maratoniga seotud sotsiaalmeediapostitustele teemaviide #LoodusvaatlusteMaraton.
 
Lisainfo:
Veljo Runnel
520 6108

 

back forward