Loodusvaatluste maraton 2020

Loodusvaatluste maraton 2020

6.–7. juunil 2020 toimus kolmas üle-eestiline loodusvaatluste maraton. 24 tunni jooksul tegid loodushuvilised üle 4600 loodusvaatluse, mis on nähtavad Elurikkuse andmeportaalis. Järgmine Loodusvaatluste maraton toimub juunis 2021!

Enim liike, 396 taksonit, kogusid Villu Soon ja Jelle Devalez Raadi looduskaitsealal Tartus. See on ühtlasi vaatlusmaratoni ajaloos ühelt alalt leitud liikide rekord. Neile järgnesid 284 liigiga Raplamaal Kuusiku aleviku loodushuvilised. Senine erinevate liikide rekord, 382 liiki, püsis 2018. aastast Kuusiku vaatlejate käes. Üle 200 liigi märgati veel Vaibla (271 liiki) ja Vastseliina (252 liiki) vaatlusaladel. Üle viiesaja vaatluse tehti neljas maakonnas: Lääne-Viru-, Rapla-, Tartu- ja Viljandimaal.

Taimevaatlusi kogunes ligi 2500 ja linde üle 950 (2019. a taimevaatlusi 1800, linnuvaatlusi 735). Putukaid vaadeldi 806 korral. Teisi rühmi vaadeldi juba oluliselt vähem, kuigi tegelikult võib tegemist olla looduses sagedasti kohatavate organismirühmadega, nagu näiteks teod, keda vaadeldi ainult 38 korda või imetajad, keda vaadeldi 57 korda.  

Loodusvaatlustega alustajad kui ka juba kogenud vaatlejad armastavad enim taimi ja linde vaadelda. Neid liigirühmi on ka kõige lihtsam vaadelda. Taimed ei jookse eest ära ja linnud reedavad end üsna häälekalt. Enim vaadeldud taimeliigid olid külmamailane (34 vaatlust), naat (33), kõrvenõges (31), metsmaasikas (27) ja harilik maikelluke (26). Enim vaadeldud linnuliigid: metsvint (38), musträstas (32), väike-lehelind ehk silksolk (30), rasvatihane (25). Nähti ka öölinde - kahel korral kodukakku. Kuna oli ka väga sobiv aeg ööbikulaulu kuulmiseks, siis seda liiki kohati 24 korral. Imetajatest nähti tuntud liike nagu metskits, saarmas, metsnugis, kobras ja mink.

Putukaliigid olid üsna ühtlaselt jaotunud ja palju oli liike, keda nähti vaid 2 või 3 korda. Siiski torkasid mõned liigid rohkem silma, näiteks triiplutikat nähti 12 korral - ilmselt tänu oma punase-mustatriibulisele välimusele ongi ta kergemini tabatav ja ka põnev liik. Teistest liikidest nähti sagedamini veel marjalutikat, põldkimalast, südatähn-pehmekoort, võrkvaksikut ja sadulliidrikku. Kuna putukaliigid võivad olla aktiivsed üsna lühikesel ajavahemikul, siis ilmselt mõni nädal varem või hiljem oleks saanud teistsugused tulemused. Ööliblika vaatlejate saak jäi sel korral üsna kesiseks. Valgustatud linasid püstitati nii Eesti lõuna- kui põhjaosas, aga valge ööga oli keeruline neid sinna maanduma panna. 

Sel aastal oli mõni asi teisti, kui eelnevatel maratonidel. Viljandimaal Vaiblas ja Võrumaal Vastseliinas said paljud linnud endale ka rõngad jala ümber, et ornitoloogid saaksid rohkem infot nende liikumise kohta. Et looduse vaatlemisest saaksid osa ka need, kes ise loodusesse ei jõudnud, siis tehti vaatlusaladelt ka otselülitusi, mida sai internetis jälgida. Videosilla vahendusel said inimesed rohkem teada Võrumaa Pähni ja Vastseliina ning Tallinna Lasnamäe panga vaatlusaladel toimuvast. 

Vaatlusmaratoni korraldasid 2020. aastal Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, kaaskorraldajad olid portaal Linnuvaatleja, mitmed loodusharidust edendavad asutused ja vabatahtlikud üle Eesti. Auhindadega toetasid Matsalu loodusfilmide festival, ajakiri Eesti Loodus, Eesti Loodusmuuseum, Tallinna Botaanikaaed, RMK Elistvere loomapark, Pernova Loodusmaja, Sagadi Looduskool. 

Suur tänu kõikidele toetajatele, vaatlusalade koordinaatoritele, liigiekspertidele ja vaatlejatele! 

2019. aasta maratoni tulemused
2018. aasta maratoni tulemused

www.facebook.com/LoodusvaatlusteMaraton
www.instagram.com/loodusvaatluste.maraton

#LoodusvaaltusteMaraton
 
Lisainfo:
Veljo Runnel
520 6108
veljo.runnel@ut.ee