Korduma kippuvad küsimused

Kes võivad vaatlusmaratoni korraldada?

Vaatlusmaratoni võib korraldada iga loodushuviline. Oluline on määrata vaatlusala vastutav isik, kes aitab leida sobiva vaatluspiirkonna, annab korraldajatele vaatlusala kohta infot ja teab, kuidas vaatlustulemusi edastada.

Kuidas vaatlusmaratonist osa võtta?

Leia endale registreeritud vaatlusalade seast meelepärane, tutvu osalemistingimustega. Eelnevalt on soovitav läbi lugeda vaatlusel osaleja juhend

Kas vaatluspunktis peavad vaatlused toimuma kogu 24 tunni jooksul?

Iga osaleja saab ise otsustada, millal täpselt vaatlusi teha. Oluline on, et vaatlused jääksid maratoni toimumise aja (24 tunni) sisse. Võib näiteks päeval ja/või õhtul tegutseda, öösel puhata ning näiteks hommikul ja ennelõunal uuesti vaadelda. Kui huvi ja võimalusi on rohkem, võib loomulikult ka kogu 24 tunni jooksul tegutseda.

Kas vaatlema peab kõiki elustikugruppe (loomad, linnud, taimed, putukad jne)?

Oluline on teha maratoni toimumise ajal võimalikult palju vaatlusi. Võib piirduda ainult taimede või lindude vaatlemisega, kuid väga põnev on avastada enda jaoks ka uusi putuka- ja samblaliike, kahepaikseid, kalasid jt.

Kuidas vaatlusala valida?

Soovitame ala märkimisel juhinduda maastikus leiduvatest piiridest nagu teed, oja, kraav, metsaserv jm. Need teevad looduses vaatlusala üles leidmise ja seal liikumise lihtsamaks. Alale võib jääda ka mitmeid erinevat tüüpi elukohti - mets, niit, jõgi jne, siis on võimalik rohkem erinevaid liike kohata.

Kui tegemist on eramaaga, tuleb omanikuga eelnevalt läbi rääkida, kas ta lubab enda maal loodusvaaltusi teha. Loodusvaatluste maraton kasutab BioBlitzi formaati, mis näeb ette, et vaatlusala on hiljem ka andmebaasis näha.

Miks on vaatlusaladel erinevad kategooriad?

Vaatlusalade nimed Kuldkingad, Hõbehaigrud, Vasköölased ja Eremiitpõrnikad tähistavad erinevaid võimalikke tegevusi, mis vaatlusalal toimuvad. Näiteks Kuldkingade ja Hõbehaigrute vaatlusalal tagab korraldaja, et vaatlusi aitab läbi viia ka üks erialaekspert, Vasköölaste ja Eremiitpõrnikate vaatlusaladel erialaspetsialistidega programmi ei ole. Vaatlusala kategooria ei tähenda, et punktis peaks vaatlema nimes sisalduvat liiki. Loodusvaatluste maratoni eesmärk on igal vaatlusalal registreerida võimalikult palju erinevaid liike.

Kuidas vaatlusalal vaatlusi korraldada?

Vaatlustegevuse läbi viimise vorm sõltub sellest, millise vaatlusvõimaluste kategooriaga on maratoniala. Allpool on kirjeldatud mõned võimalused, kuidas maratonialal tööd korraldada.

a) Võimalik on seada üles statsionaarne staap ja võtta vastu inimesi, kes enda vaatlusnimekirjade ning fotodega (nutitelefon, nutitahvel, digikaamera vms) vaatlusalal on vaatlusi teinud. Koos vaatlusjuhtide ja/või ekspertidega saab liigid tuvastada ja andmebaasi talletada.

b) Kui vaatlusjuhte ja eksperte jagub, võib kindlatel aegadel korraldada vaatlusretki, näiteks iga täistund, iga paari tunni järel või muu enda valitud rütmi järgi. Nii on ka vaatlusjuhtidel huvitavam ning vaatlejatel on võimalus märgata elusloodust, mis neil omapäi võib-olla märkamata jääks. Loomulikult võib ka ise mõelda mõne huvitava lahenduse.

Grupiga vaatlema minnes võib vaatlused üles kirjutada vaatlusjuht või külalisekspert. Nii jääb ära andmete duplitseerimine, kui näiteks üht linnuvaatlust mitu inimest korraga üles märgivad. Võib ka jagada, et igaüks saab mõne vaatluse kirja panna või jagada kirjutajad ära vastavalt elustikugruppidele (linnud, putukad, kahepaiksed jne).

Kuidas vaatlusandmeid andmebaasi sisestada?

Kõige lihtsam on vaatlusi sisestada veebipõhise tööriista Legulus abil (trüki brauseri aadressireale legulus.tools). Kui sa pole varem Legulust või rahvusvahelist elurikkuse töölauda PlutoF kasutanud, siis saad Leguluses teha endale kasutajanime ja seejärel vaatlusandmed sisestada. Küsimuste tekkimisel kirjuta support@plutof.ee.

Kus sisestatud vaatlusi näha saab?

Uued sisestatud andmed tulevad e-Elurikkuse andmeportaalis nähtavaks iga tunni järel, mis võimaldab neid peaaegu reaalajas jälgida nii üldiselt kui ka ainult Loodusvaatluste maratoni kontekstis. Nähtavad on iga vaatlusala vaatlusandmed. 

Kuidas tehtud vaatlusandmeid parandada saab?

Vaatluste sisestaja saab kõiki vaatlusi ka hiljem parandada ja täiendada, kasutades PlutoF töölauda aadressil plutof.ee.

Mis on PlutoF?

PlutoF on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia poolt loodud ja arendatav elurikkuse andmehalduse platvorm. Selle abil saavad kasutajad luua ja hallata oma andmebaase, mis sisaldavad infot vaatluste, kollektsioonide eksemplaride, kirjanduse jm kohta. 

Mis on Legulus?

Legulus on PlutoF-i töölaua ülimalt lihtsustatud alternatiiv. PlutoF ja Legulus on justkui ühe ja sama infosüsteemi “uksed”. Leguluse abil saab vaatluste ja kollektsiooni eksemplaride andmeid sisestada, kuid mitte muuta. Legulus töötab internetibrauseri põhiliselt, eraldi rakendust selle kasutamiseks installima ei pea. Kuna PlutoF ja Legulus töötavad sama infosüsteemi peal, saab mõlemat kasutada ühe ja sama kasutajatunnusega. Kui oled juba PlutoFi kasutaja, saad sama tunnusega kasutada Legulust ja vastupidi. 

Täpsema juhendi Leguluse kasutamise kohta leiad siit.

Mis on e-Elurikkus?

eElurikkus on Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse andmeportaal. Selle kaudu tehakse kõigile soovijatele kättesaadavaks Eesti liikide leiud, sh. teaduskogudes ja biopankades talletatud eksemplarid ning proovid, DNA põhised ja inimese poolt tehtud liikide vaatlused, uurimistööde andmed ning muu liikidega seotud info. eElurikkuse andmeressursi moodustavad avaandmetena kättesaadavad andmebaasid. Valdavalt on tegemist andmebaasidega mida hallatakse platvormil PlutoF (plutof.ut.ee) aga näiteks ka Keskkonnaministeeriumi EELIS vaatluste andmebaas. Nende andmebaaside omanikeks on teadlased, harrastusuurijad, riiklikud ja teadusasutused.

 

back forward