Konverents „Väljasuremise jäljed“

Konverents „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika“ toimub Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali esimestel päevadel 5.–7. juunini Oecologicumis. Samuti toimub konverentsi päevadel avalik lisaprogramm Elektriteatris.

Kuues massiline liikide väljasuremine on üks meie aja suurimaid ökoloogilisi ohte. Konverents pöörab tähelepanu väljasuremise kultuurilistele, subjektiivsetele ja semiootilistele tahkudele. Subjektiivne lähenemine väljasuremisele võib tõstatada küsimuse, kuidas me kogeme väljasuremist ühises elumaailmas või semiosfääris. Samal ajal tundub, et kunstilised uuringud avavad uusi perspektiive kultuurilise loovuse ja keskkonna hääbumise ühendamisel. Väljasuremine vähendab ka biokultuurilist mitmekesisust ja ökokultuuride vastupanuvõimet. Käsitleme väljasuremist kui looduskultuuride ja kultuurilis-ökoloogiliste süsteemide lagunemist.

See vaatenurk tõstatab küsimusi kultuuriliste strateegiate kohta, mis on tõhusad väljasuremisega kohanemisel, ohustatud liikide toetamisel ja traumast ülesaamisel:

  • Kuidas tajutakse väljasuremist subjektiivselt, nii väljasurevate liikide kui ka selle tunnistajaks olevate inimeste poolt?
  • Milliseid kultuuritekstid aitavad tõsta teadlikkust väljasuremisest?
  • Millised praktilised vahendid on meil olemas, et luua looduskultuuris pelgupaiku ja pühapaiku ning toetada meie ühist habrast maailma?

Uuri lähemalt Tartu Ülikooli semiootika osakonna bio-, zoo- ja ökosemiootika töörühma kodulehelt.

Konverents on osa Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ning partnerite poolt korraldatava Loodusloovusfestivali programmist. Festival kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 programmi.

Konverentsi korraldab Tartu Ülikooli semiootika osakond koostöös EU Cost Action projektiga „CA20134 – Traces as Research Agenda for Climate Change, Technology Studies, and Social Justice (TRACTS)“ ja Põhjamaade-Balti transdissiplinaarse loovuurimuse võrgustikuga. Konverentsi rahastab Eesti Teadusagentuuri grant PRG1504 „Ohustatud liikide tähendused kultuuris: ökoloogia, semiootiline modelleerimine ja retseptsioon“.